Lapse põhiõigused

ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni põhjal

1. KÕIKIDEL LASTEL ON ÜHESUGUSED ÕIGUSED
Ükskõik, kas laps on poiss või tüdruk, terve või haige, mis keelt räägib, mis värvi on nahk või kes on vanemad – kõik lapsed on ühtemoodi tähtsad. Ühtki last ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on teistest erinev või on mõni haigus teda muutnud.

2. KÕIK ALLA 18 AASTASED ON LAPSED
Mida vanemaks saab laps, seda enam asju otsustab ta ise. 1O aastaselt tehakse seda palju paremini kui 5 aastaselt. Tihti tundub, et täiskasvanu ollakse 12–14 või vähemalt 16aastaselt. Vahel aga vajavad ka 15- või 16aastased erilist kaitset. Näiteks ei tohi last hoida vangistuses koos taiskasvanud vangidega ega sundida tegema väga rasket tööd. Neil ja ka paljudel teistel juhtudel on hea, et on olemas seadus, mis last kaitseb.

3. KA LAPSE ARVAMUS ON TÄHTIS
Paljudel lastel on alati võimalus rääkida oma mõtetest ja soovidest ja neid arvestatakse. Tihti aga see nii pole. Mõnikord on eriti vajalik, et just lapse arvamust võetakse kuulda – siis, kui otsustatakse lapse jaoks tähtsaid küsimusi. Näiteks, kelle juures hakkab laps elama pärast lahutust.

4. LAPSE KASVATAMISE EEST VASTUTAVAD LAPSE VANEMAD
Igaüks vastutab selle eest, mida ta teeb või ütleb. Vastutus kasvab koos vanusega, sest 1Oaastane teab ja oskab palju enam kui viiene. Siiski ei suuda ei 2, 5 ega ka 14aastane kõike ise otsustada. Alati vastutavad laste eest tema vanemad, nende kohustus on anda lapsele kindlustunne ja võimalikult hea kasvatus. Laps peab kasvama iseseisvaks inimeseks mõlema lapsevanema ühisel vastutusel.

5. LAST EI TOHI LAHUTADA TEMA VANEMATEST
(välja arvatud siis, kui see on vajalik lapse kaitseks)
Mõned vanemad ei hooli oma lastest või karistavad neid julmalt. Mõned emad-isad küll tahaksid olla head vanemad, kuid ei saa laste eest hoolitsemisega hästi hakkama. Nad on võib-olla haiged või nii suurtes raskustes, et laste jaoks ei jätku jõudu. Selliseid perekondi peab aitama. Vahel aga tuleb lapsele leida teine kodu. Ka lastekodu võib olla koduks, kui päris kodus on väga halb.

6. LAPSI PEAB KAITSTAMA VÄGIVALLA EEST
Lapsed ei suuda ennast alati ise kaitsta. Sellepärast on seadusega keelatud lapsi peksta, piinata, halvustada ja muud moodi halvasti kohelda. Lapsele ei tohi haiget teha ei kodus ega väljaspool kodu. Lapse keha kuulub talle endale. Ei vanematel ega kellelgi teisel pole õigust vägivallatseda lapse keha kallal ega sundida last ennast paljalt näitama.

7. LAPSEL ON ÕIGUS MÕLEMALE VANEMALE
Eestis on palju lapsi, kes ei ole koos oma ema või isaga. Igal juhul on lapsel õigus teada, kes on tema ema või isa ja nendega kohtuda. Ainult siis, kui see on ohtlik, pole kokkusaamine lubatud. Näiteks kui vanem lööb last, sunnib tegema häbiväärseid asju või on tihti purjus.

8. ERIVAJADUSEGA LAPS VAJAB ERILIST HOOLT
Mõned lapsed ei saa haiguse või õnnetuse tõttu elada nii, nagu teised. Nad võivad istuda ratastoolis, kõndida teistmoodi või ei suuda rääkida ja õppida teistega võrdselt. Maailmas on puuetega lapsi üle 120 miljoni. Puuetega lastel on õigus elada samasugust elu ja teha kõike seda, mida teevad teised. Kõik lapsed saavad neid aidata heasoovlikkuse ja mõistmisega.

9. IGAL LAPSEL ON ÕIGUS HARIDUSELE
Kõigil lastel peab olema võimalus tasuta alghariduseks. Sellele vaatamata on maailmas miljoneid lapsi, kes 12aastaselt pole kunagi koolis käinud. Enamus neist elab väga vaestes maades. Olukord koolis ei tohi olla lapsele alandav.

10. LAPSEL ON ÕIGUS MÄNGU- JA PUHKEAJALE
Paljud täiskasvanud kahjuks ei mäleta enam, kui tähtis oli neile lapsena mäng. Mängides lapsed õpivad, tunnevad rõõmu ja omandavad uusi oskusi. Paljud lapsed maailmas on sunnitud tegema maast-madalst rasket tööd või valvama päevad läbi oma väiksemaid õdesid-vendi. Nii ei tohiks see olla. Lapsed peavad aitama teha kodutöid, kuid neile peab jääma aega ka mänguks, sportimiseks või huvitegevuseks.

 

www.unicef.ee/page/61

Kontakt

Eesti Asenduskodu
Töötajate Liit
Telefon: 56 909 770
E-mail: info@eatl.ee
www.eatl.ee