Eetikakoodeks

Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks

Vastu võetud Eesti sotsiaaltöö III kongressil 30. novembril 2005

1. Sissejuhatus

Tänapäevased õigussüsteemid erinevad riigiti oma keerukuse ja sisu poolest. Professionaalne

sotsiaalala töötaja peab olemasolevas õiguslikus ruumis suutma otsustada, lähtudes üldinimlikest

väärtustest, mida kokkuleppeliselt saab nimetada eetikaks. Seadusandluse vastuoludest hoolimata ei tohi sotsiaalala töötaja jätta reageerimata, kui keegi vajab abi. On olukordi, kus sotsiaalala töötaja on oma tegemistes haavatav ja võib alalhoidlike hirmude tõttu jätta konfliktsituatsioonidesse

sekkumata, kahjustades sellega nii sotsiaaltöö sisu kui mainet. Tuginedes eeltoodule, võttis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee endale ülesandeks luua sotsiaalala töötaja eetikakoodeks, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel. Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases töös. Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole huvidest. Käesolev eetikakoodeks on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub ülevaatamisele vähemalt iga nelja aasta järel.

 

2. Põhimõisted

Sotsiaaltöö – professionaalne tegevus sotsiaalse õigluse põhimõtete elluviimiseks,elukvaliteedi parandamiseks, sotsiaalse kapitali arendamiseks, toimetulekuraskuste ennetamiseks, leevendamiseks või kõrvaldamiseks.

Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav, leevendav, rehabiliteeriv, juhendav, hooldav või arendav.

Sotsiaalala töötaja – iga hoolekandesüsteemis töötav isik, sh sotsiaalhooldaja, sotsiaaltöötaja,hoolekandeasutuse juht, sotsiaalminister, vabatahtliku töö tegija jt.

Klient – iseseisvaks toimetulekuks abi vajav üksikisik, leibkond, grupp või kogukond.

Asutus – sotsiaalteenuseid planeeriv, korraldav, osutav, koordineeriv või kontrollivhoolekandeüksus.

 

3. Sotsiaaltöö alusdokumendid

Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida

aktsepteeritakse ülemaailmselt.

– ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon

– ÜRO lapse õiguste konventsioon

– Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta

Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid:

– põhiseadus

– sotsiaalhoolekande seadus

– lastekaitseseadus

– perekonnaseadus

– kutseseadus

 

4. Sotsiaalala töötaja eetilise käitumise üldised põhimõtted

1. Sotsiaalala töötaja teenib ühiskonna huve, õigustab kliendi usaldust ning tõstab ja hoiab ülal oma elukutse mainet.

2. Sotsiaalala töötaja toetab inimese loomupärast väärtust ning õigust heaolule ja väärikale

kohtlemisele.

3. Sotsiaalala töötaja järgib ja propageerib sotsiaalse õigluse põhimõtteid nii suhetes ühiskonnaga

kui ka inimestega, kellega koos või kelle heaks ta töötab.

4. Sotsiaalala töötaja on diskrimineerimise vastu ja töötab inimeste heaolu tagamise nimelsõltumata nende võimekusest, vanusest, kultuurist, soost, perekonnaseisust, sotsiaalmajanduslikust staatusest, poliitilistest eelistustest, seksuaalsest orientatsioonist, uskumustest, nahavärvist või muudest füüsilistest omadustest.

5. Sotsiaalala töötaja tunnustab ja austab oma tegevuspiirkonna etnilist ja kultuurilist mitmekesisust

ning võtab arvesse isiksuslikke, perekondlikke, grupilisi ja kogukonna erinevusi.

6. Sotsiaalala töötaja kannab hoolt ja vastutab selle eest, et tema käsutuses olevaid ressurssejaotataks säästlikult, õiglaselt ja vajadustele vastavalt.

7. Sotsiaalala töötaja kohustub pöörama avalikkuse, huvigruppide, poliitikute ja oma tööandjate

tähelepanu olukordadele, kus inimesed elavad vaesuses, kus ressursside jaotamine on alandav ja

ebaõiglane või kahjustab inimeste, leibkondade ja kogukondade võimet iseseisvalt toime tulla.

8. Sotsiaalala töötaja hoolitseb selle eest, et nii avalikkus kui tööandjad oleksid teadlikud käesoleva

dokumendi sisust ja selle oodatavast mõjust sotsiaalala töötajate tegevusele.

9. Sotsiaalala töötaja võib algatada tööalaseid eetilisi diskussioone eesmärgiga leida parim

lahendus.

 

5. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine klienditöös

1. Sotsiaalala töötaja käitumise alus on humaansel inimkäsitlusel põhinev hoiak.

2. Sotsiaalala töötaja töövahenditeks on teadmised, oskused, kogemused ja kutse-eetika.

3. Sotsiaalala töötaja usub kliendi võimesse teha oma elu puudutavaid otsuseid, suunab teda

delikaatselt arukatele otsustele, tunnustab ja respekteerib kliendi isiklikke eesmärke, vastutust ja

kodanikuõigusi, mis vastavad tema suutlikkusele ja pädevusele.

4. Sotsiaalala töötaja lähtub töös kliendiga oma kompetentsuse piiridest, sh ei anna lubadusi, mida

ta ei suuda täita.

5. Sotsiaalala töötaja suunab kliendi lahendamatute väärtus- ja/või rollikonfliktide korral

kokkuleppeliselt teiste sama taseme töötajate poole, teavitades sellest oma tööandjat.

6. Sotsiaalala töötaja seisab kliendi/klientide rühma ja iseenda heaolu eest, s.t.

a) aktsepteerib kliendi või koostööpartneri õigust privaatsusele ja konfidentsiaalsusele;

b) toetab ja säilitab kliendi õigust usaldusele;

c) kasutab tema käsutuses olevat teavet vastutustundlikult vastavalt asutuses kehtestatud

korrale või kliendiga sõlmitud kokkuleppele;

d) teab oma õigusi ja kasutab neid eetiliselt.

7. Sotsiaalala töötaja lähtub teenindussituatsioonis asutuses kehtestatud standarditest ja viib

vastutustundlikult ellu organisatsiooni eesmärke, tehes vajadusel ettepanekuid nende

muutmiseks.

8. Sotsiaalala töötaja annab kliendile ja koostööpartneritele teavet neile arusaadaval viisil.

 

6. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine kolleegide ja koostööpartnerite suhtes

1. Sotsiaalala töötaja respekteerib kolleegide ja koostööpartnerite arvamusi ning väljendab

vastutustundlikul viisil tunnustust ja kriitikat asjakohastes kanalites.

2. Sotsiaalala töötaja jagab ja vahetab kogemusi, teadmisi ning teavet kolleegide jakoostööpartneritega.

3. Sotsiaalala töötaja on valmis kolleege ja koostööpartnereid ära kuulama, neile nõu andma ja neid

jõustama.

4. Sotsiaalala töötaja kaitseb kolleege ja koostööpartnereid ebaõiglase kohtlemise ja kriitika eest.

5. Sotsiaalala töötaja võtab üle rollikonflikti sattunud kolleegi juhtumi.

 

7. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine eriala suhtes

1. Sotsiaalala töötaja hoiab ja kaitseb sotsiaaltöö eriala, väärtustab kutsetööd ja kaitseb seda

ebaõiglase kriitika eest.

2. Sotsiaalala töötaja järgib ja edendab eriala eetilisi standardeid, osaleb eetikaalastes debattides ja

vastutab kutsetöös tehtud isiklike eetiliste otsuste ja valikute eest.

3. Sotsiaalala töötaja põhjendab ja avalikustab sotsiaaltöö lähtekohti, põhimõtteid ja ametialast

praktikat, et teha võimalikuks avatud diskussioon ja hinnangute andmine ning annab

otsustajatele tagasisidet.

4. Sotsiaalala töötaja arendab oma kutseoskusi, olles avatud uutele lähenemistele ja sotsiaaltöö

meetoditele, toetudes uurimustele ja praktilise töö analüüsile.

5. Sotsiaalala töötaja säilitab ja arendab sotsiaaltöös nõutavaid teadmisi ja oskusi hoolitsedes oma

pädevuse säilimise, professionaalse arengu ja tulemuslikkuse eest.

6. Sotsiaalala töötaja tegutseb ausalt, eristab piire oma isikliku elu, tööelu ja ühiskondliku tegevuse

vahel, ei kasuta oma positsiooni isikliku heaolu saavutamiseks ega ole poliitilise mõjutamise

tööriistaks.

7. Sotsiaalala töötaja kogub ja edastab sotsiaalsetele probleemidele osundavat informatsiooni.

8. Sotsiaalala töötaja hindab pidevalt ja kriitiliselt sotsiaaltöö väärtusi ja eetilisi põhimõtteid, et

need vastaksid ühiskondlikele muutustele.

 

8. Eetilise konflikti menetlemise kord

1. Sotsiaalala töötaja on tähelepanelik, märkab eetikakoodeksi reeglite vastu eksimist ning

reageerib sellele, kaitstes sotsiaaltöö mainet ja koostööpartnereid.

2. Eetikakoodeksi reeglite rikkumisest võib teavitada Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA)

eetikakomiteed.

3. Eetikakomitee esitab eetilise konflikti kohta järelepärimised ja lähtudes saadud vastustest

kujundab oma seisukoha ning edastab selle asjaosalistele.

4. Kui sotsiaalala töötaja on rängalt eiranud/rikkunud eetikakoodeksi reegleid ja alandanud oma

käitumisega sotsiaaltöö mainet, võib eetikakomitee algatada avaliku diskussiooni (sh ajakirjas

Sotsiaaltöö) ja teavitada juhtunust sotsiaalvaldkonna kutsekomisjoni.