Eestkoste

Eestkoste alaealise üle on reguleeritud  perekonnaseaduses.

Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus.

Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku  avalduse alusel.

Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.

Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla-või linnavalitsus, kes määratakse eestkostjaks ka siis, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut eestkostjaks ei leita.

Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla:

1.alaealine;

2.piiratud teovõimega isik;

3.isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi;

4.selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib

Kui eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ei leita või kui vanem on testamendi või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku, kes peab süstemaatiliselt tegelema sobiva füüsilisest isikust eestkostja leidmisega eestkostetavale. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus laps viibib.

Eestkostjaks olev juriidiline või füüsiline isik peab olema nõus enda eestkostjaks määramisega.

Kohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Võimaluse korral nimetatakse üks eestkostja ka eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele.

Eestkostja ülesanded ja vastutus:

•Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. •Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. •Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. •Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. •Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

Eestkostja vajab kohtu nõusolekut eestkostetava varaga (pärandi- ja kinnisasjatehingud vm) tehtavateks tehinguteks.

Kohus teostab eestkostja tegevuse üle järelvalvet ning võib igal ajal nõuda informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

Eestkostja volitused ja eestkoste lõpetab kohus. Eestkoste lõppeb samuti seoses eestkostetava surmaga, vanema hooldusõiguse taastumisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava täisealiseks saamisega.

Toetus

 Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust kahekümnekordses lapsetoetuse määras.. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse ja teiste peretoetuste saamiseks peab hooldaja pöörduma pensioniameti poole.

Kontakt

Eesti Asenduskodu
Töötajate Liit
Telefon: 56 909 770
E-mail: info@eatl.ee
www.eatl.ee