12aastane Maria* on oma lastekodus üks armsamaid lapsi. Ta on täpselt see ilus ja lokkidega tüdruk, keda Astrid Lindgreni “Hulkur Rasmuses” kõik lastekodu külastavad vanemad endale tahtsid. Ent oma koju ei saa teda enam kunagi keegi viia. “Ma ei taha näha enam ühtegi perekonda,” ütleb laps, keda on aastate jooksul väntsutatud edasi-tagasi hooldusperest hooldusperre ja siis ikka lastekodusse tagasi toodud. Nii nagu sadadel teistel Eesti lastekodudes olevatel lastel, oli ka Maria vanematel alkoholiprobleem. Jõid nii ema kui isa ja lapsi oli peres kokku neli, nelja-aastane Maria oli üks keskmistest. Pärast seda, kui mudilased olid juba pikka aega täielikku hooletusse jäetud, jäid nad silma sotsiaaltöötajatele. Kõik neli last viidi turvakodusse, kus…