Kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus korrigeerib seoses avalikkuse ette tulnud kahetsusväärsete juhtumitega psühholoogias kohatuid ja ebapädevaid arvamusi selle valdkonna kohta. Eestis pole psühholoogi nimetuse kasutamine õigusaktidega määratletud. Nii võib ennast psühholoogiks nimetada justkui igaüks, kellel selleks soovi. Mingeid sanktsioone sellele – peale ühiskondliku halvakspanu – ei järgne. Mitmes teises riigis on psühholoogi ametinimetuse kasutamine palju rangemalt piiritletud: enamasti on selle eelduseks magistri- või doktorikraad, mis on omandatud riiklikult tunnustatud akadeemilise psühholoogia õppekava läbimisel, ning juhendamise all tehtud praktika. Ometi on ka Eesti suhteliselt reguleerimata olukorras olemas süsteem, millest võiks ja tuleks psühholoogide hindamisel lähtuda. Akadeemilist psühholoogilist kõrgharidust annavad kaks ülikooli: Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Juba aastast 2004 töötab Eestis edukalt…